Rutiin hakkab silmapiirile jõudma

Hispaanias on toit kallis. Selle pärast käin ma söömas megaodavas sööklas, kus ma saan kõik vajalikud asjad peaaegu terveks päevaks kätte 4,65€. Ma nimetan seda kohta viiekäiguliseks sööklaks. See sisaldab jooki, kahte eelrooga, ühte pearooga, puuvilja ja jäätist. Point on ainult selles, et selle saab kätte kell 2. Senimaani ma tavaliselt ei söö midagi - kallis. Ja siis õhtul üritan midagi võibolla veel hamba alla lükata - konserv ubasid on suhteliselt odav näiteks ja üllatavalt hea.

Igatahes täna sööklas hakkas minuga üks kutt juttu ajama. Lahe! Varem ei ole kutid minuga sööklas rääkima tulnud. Ta ütles, et mul on blondid juuksed, kust ma pärit olen, Eestist, vastasin. Tema oli Belgiast. Algul rääkisime hispaania keeles, aga kui ma pärast kolmandat lauset kiilusin ebamääraste täishäälikute peal kinni, siis otsustasime koos, et jätkame inglise keeles. Ma rääkisin sellest, kuidas ma suvel Antwerpenis käisin ja kui meeldiva mulje see mulle jättis, kõige lahedam linn marsruudil Amsterdam-Rooma. Ta ütles, et talle ei meeldi Antwerpen, sest nad teevad tema kodukoha üle nalja. Siis meenus, et antwerpenlased saavad Belgias tõesti ainult iseendaga läbi. Kogu see asi poleks jutustamist väärt, kui ta poleks viinud vestlust spordi teemale. Ma ütlesin, et mulle ei meeldi sport. Aga ta avaldas mulle sellegi poolest muljet ja pani piinlikustki tundma, kui ta hakkas mulle loetlema eesti sportlasi, kellest mul polnud aimugi. Muidugi kuulsused ka nagu Jaan Kirsipuu, Erki Nool, Andrus Värnik. Aga need ülejäänud nimed mulle meelde ei jäänud. Ühtlasi kutsub ta mind osa võtma rattatripist hispaania raskeimal 13km pikkusel tõusul. See pidi väga järsk olema. Mainis veel, et sinna on 5h bussisõitu koos ümberistumisega ja Salamancast väljub buss kell 3. Öösel. Ma lubasin kaaluda oma tulekut.

Täna käisin esimest korda väga ägedas loengus, kus üllatavalt käib kohal ainult 7 inimest. Aine nimi on Musica y cine. Mulle väga meeldis. Täna rääkis õppejõud 30-50ndate ajastust, kus lõppes tummfilmide periood ja muusika roll muutus oluliselt. Muusika pidi toetama karakteri esitlust vaatajale, tegelaste emotsioonidele ja üldisele meeleolule reageerima. Vaatasime näitena Hitchcocki Spellboundi, kus oli kaks muusikalist motiivi, mis pidevalt vahetusid, armastus ja õudus. Kihvt loeng. Ootan huviga järgmist.

Lisaks sellele belgia kutile tuli sööklas üks teine kutt ka mu juurde juttu ajama. Täitsa lõpp kui lahe! Ta nägi, et mul oli ülikooli ajaleht ees lahti, kus oli reklaam hispaania kitarristist. Paco de Lucia. Vaata, ta tuleb laupäeval Salamancasse esinema! Kas sa oled kuulnud temast? Ei. See on hea võimalus näha maailma parimat flamenco kitarristi, mina sinu asemel kasutaksin võimalust! Pilet on ka ainult 25-35€ vahel. Maailma parimat ikka vaataks selle eest, mõtlesin. Vaadake ka teie: http://www.youtube.com/watch?v=RYkz30RL_GU