Tõnis Mägi ja Onu Liivi joovad piima.

Üspäev nägin jälle und. Tegelikult viimasel ajal näen päris tihti und ja need jäävad kuidagi hästi meelde ka.
...Sisenesin kauplusesse.
Need, kes teavad, pood oli nagu Paides on Laia tänava pood näiteks. Laia tänava pood alustas oma tegevust väiksest perest. Poe omanikud ehitasid oma majakese külge uue suure toa. Vähemalt oma 9x6m oli ära. Sellised on poed, mis said tekkida ainult enne Maksi-, Säästumarketeid ja Konsumeid. Isegi Tartu Õnnelik Juhus oleks selle kõrval 2 tärni. Igatahes oli Lai Pood täiesti edukas kuni oma dekadentsini, mis on ka täiesti loogiline, et pood on edukas oma dekadentsini. Poolte lettide asemele tulid riidepuud koos kopitanud lõhnaga riietega. Kauplus kuhu ma läksin, ei olnud veel nii kaugele progresseerunud - riideid seal veel ei müüdud. Ma ei mäleta ise ühtegi, aga ma kujutan ette, et nõukaajal oli selliseid poode palju nagu see mu unenäos.
Kaupluses on Vanemuise suure auditooriumi pinkide värvi letid ja riiulid. Seljataga laua peal on kauss täis popkorni. Lähenen kassale. Kassa taga istuvad poe omanik Onu Liivi ja Tõnis Mägi. Joovad klaasidest piima. Suur kann piima on riiulis. Ülejäänud riiulid on tühjad. Poes tegelikult polegi peale riiulite, kassa, popkorni, piima, meeste ja minu mitte midagi. Tunnen, et kõris on janu. Ostan klaasi piima ja midagi veel. Sain ainult klaasi piima ja arve oli 26 krooni. Annan Onu Liivile Tammsaare ja von Baeri. Ootan tagasi ühte krooni. Peale piima väljavalamist jutleb tema Tõnniga edasi. Jooni piima ja võtan kausist popkorni. Pakin suu ilusti täis, nii et põrandale ka jagub. Kuulan, mida Tõnn ja Onu räägivad. Aru ei saa. No nii keeruline jutt. "Bla-bla-bla?" "Blablabla-Bla." "Aaa!" Joon edasi piima. Popkorn on päris hea. Joon piima lõpuni ja küsin, "Vabandust, te ei andnud mulle raha tagasi. Üks kroon." Mis? Ja räägib Tõnniga edasi. Hei-hei anna mu vahetusraha tagasi. Liivi ignoreerib raisk. Kuule, sa oled mulle krooni võlgu. Onu sai tigedaks ja ütleb, et mingu ma oma tuldud teed ja münti ma siit tagasi küll ei saa. No on munn. Tüüp läks nii tigedaks, et läks oma tahatuppa lausa pere juurde lohutust saama. Tõnnile käisin ka pinda. Ajasin ta vestluspartneri marru. Tõnn teeb kassa lahti ja hakkab sealt raha välja võtma, laob letti. Võta, 500, ja tee siit sääred! Ei taha. Tahan oma vahetusraha tagasi saada. Kurat, tonn? Kaks tonni? Näe võta neli tonni, siin kassas rohkem pole. Lihtsalt mine ära. Ei-ei, mees. Sa ei mõista! Asi on põhimõttes, põhimõttes! Ma ei taha seda raha, ma tahan oma ühekroonist. Kuule, Onu Liivi on tagatoas. Võib ma võtan ühe krooni siit kassast? Aa, võta jah. A ole mees mine nüüd minema eksole? Võtsin oma krooni ja läksin tuldud teed.